Õppesüsteem
Rocca al Mare Kool on täismahuline üldhariduskool 1.-12. klassini. Kool töötab kahe kuni kolme paralleelklassiga, klasside suuruseks on 1.-6. klassis kuni 24 õpilast ja 7.-12. klassis kuni 32 õpilast. Keeleõpperühmade suurus on 10-16 õpilast.
Ainevaldkonniti on kool jaotatud õppetoolideks, mille eesotsas on õppetooli juhataja. Ühe õppetooli alla kuulub mitu vastava valdkonna ainet. Rocca al Mare Koolis on 3 õppetooli – loodusteaduste, keeleteaduste ja kultuuri õppetool. Õppetoolide juhatajad korraldavad oma valdkonna tegevust kogu kooli lõikes.
Rocca al Mare Kooli (RaM Kooli) õppekava toetub riiklikule õppekavale. See on aluseks kogu kooli õppe- ja kasvatussüsteemi eesmärgistamisel ja organiseerimisel.
RaM Kooli õppekavas kasutatakse järgmisi mõisteid:
Õppetund on üldjuhul 45-minutiline õppeühik, milles ainepädevusteni jõutakse läbi erinevate tegevuste.
Õppepäev koosneb tundidest. Tundide arv ja järjekord on sätestatud tunniplaaniga.
Õppenädal koosneb viiest õppepäevast. Õpilase ühe nädala maksimaalne tunnikoormus on määratud Eesti põhi- ja keskhariduse riiklikus õppekavas.
Õppeaasta on jaotatud viieks perioodiks, iga periood kestab 35 õppepäeva. 7.-12. klassis on perioodis 30 õppepäeva akadeemilist õpet ja viis päeva arvestuste sooritamiseks.
Õppeained on jaotatud kursusteks. Kursus on õppeaine ühe aasta maht. Iga kursus koosneb 35-tunnistest moodulitest. Ühes perioodis on ainult üks vastava aine moodul.
Iga perioodi viimased viis päeva on 7.-12. klassis arvestuste nädal. Siis tehakse kokkuvõtted perioodi tööst ja saadakse perioodihinne.
Õppeaasta on ajavahemik 1. septembrist 31. augustini, milles on 185 õppepäeva (37 nädalat). 175 päeva (35 nädalat) on akadeemilist õpet ja 10 päeva (2 nädalat) on ette nähtud õppepraktikaks, õppekäikudeks ning muudeks klassi- ja koolivälisteks tegevusteks.
Individuaalõppekava alusel õppimine. Kõik 10.-12. klassi õpilased kujundavad individuaalselt oma õppekava. 72 kursust (tüviõpe) on kõigile kohustuslikud, sellele lisanduvad 15 kursust kooli valikul ning 11 kursust (valikained), mida valib iga õpilane ise kooli poolt pakutavate ainete hulgast.
Ainekaart on dokument, mis sisaldab infot vastava aine sisu, õppematerjali ja hindamise kriteeriumide kohta. Ainekaardi koostab õpetaja.
Õppeprotsessi kirjeldatakse astmeti: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Iga kooliastme juures on esitatud õppe-kasvatustaotluste üldiseloomustus, kujundatavad valmisolekud ja ajajaotusplaan/kursuste plaan.
Ajajaotusplaan kirjeldab õppe ajalist korraldust. See esitab põhikoolis kohustuslikele ja valikainetele ning gümnaasiumis kohustuslikele kursustele määratud tundide arvu ja järjekorra, millega tagatakse õpilaste erksus ja välditakse üleväsimust.
Kooliaasta algab RaM Koolis iga aasta 1. septembril.
RaM Kooli õppetöö toimub 1.-3. klassis üldõppe vormis, 4.-6. klassis aineõppe vormis, 7.-9. klassis kursuste süsteemis, 10.-12. klassis individuaalõppekava alusel. Üleminek ühelt süsteemilt teisele toimub sujuvalt, tuues sisse uue süsteemi elemente. Iga astmega suureneb õpilasel iseseisvus, valikute ja otsuste tegemise võimalus ja sellega seotud vastutus.
Õppeaasta koosneb viiest perioodist a'35 õppepäeva. Iga periood lõpeb perioodihindega.
Kooli õppekava ühik on kursus. Õppeained on jagatud kursusteks. Iga kursus koosneb 35-tunnistest moodulitest. Mooduleid võib olla ühes kursuses üks kuni viis. Iga mooduli alguses tutvustab õpetaja õpilastele, kuidas kujuneb perioodihinne. Iga mooduli/kursuse kohta seatakse sisse ainekaart, mis annab ülevaate selle mooduli/kursuse sisust, kasutatavatest õppematerjalidest, loodetavatest tulemustest ja perioodihinde kujunemise kriteeriumidest.
7.-12. klassis koosneb iga periood kolmekümnest õppepäevast ja ühest arvestusnädalast (5 õppepäeva). Iga moodul lõpeb arvestusega, mille vormi ja sisu selgitab õpetaja mooduli alguses kõikidele õpilastele.
Iga mooduli algul koostatakse konkreetne õpitegevuste plaan, milles on märgitud kontrolltööd, õppekäigud, referatiivsed tööd jms.
Iseseisva, akadeemilise õppe- ja uurimisoskuse kujundamiseks teevad õpilased igal õppeaastal jõukohaseid uuringuid.
Üldõppe (1.-3. klass) korraldamisel on meie eesmärk luua keskkond, kus laps areneks loomulikult ja kogu õpetus toimuks erinevate tegevuste kaudu. Iga õpetaja-klassijuhataja vastutab tulemuste eest (vastava klassi või kooliastme lõpetamiseks vajalikud valmisolekud fikseeritakse kooli õppekavas). Selle saavutamise metoodikad, tempo ja koormus on õpetaja valida.
Aineõppe (4.-6. klass) süsteemis minnakse üle sujuvalt koolikorraldusele, kus eri õppeaineid vahendavad aineõpetajad. Põhiaineid, vastavalt oma erialale, vahendab klassijuhataja.
Perioodide kasutamine I (1.-3. klass) ja II kooliastmes (4.-6. klass) võimaldab
õpilaste tegevust suunata ja õpilasi hinnata võrdsete ajavahemike jooksul;
efektiivsemalt kasutada õppeaega;
õpilastel harjuda III ja IV kooliastme (7.-12. klass) õppekorraldusega.
Kursuste süsteemis (7.-9. klass) intensiivistatakse õppeaja kasutamist. Ühes perioodis kontsentreerutakse 5-8 õppeaine õppimisele. Selles kooliastmes suureneb märgatavalt õpilase vastutus oma valikute realiseerimisel.
Individuaalse õppekava alusel õppides kujundab 10.-12. klassi õpilane individuaalselt oma õppekava. Individuaalõpe võib olla kavandatud erivõimetega õpilastele nii kehtivast õppekavast oluliselt täiuslikuma ja kiirema edasiliikumise kui ka arengu ja tervisehälbeid arvestava aeglasema tempo tarbeks. RaM Kooli lõpetab õpilane, kes on läbinud vähemalt 87 kursust.
Kursuste süsteem III (7.-9. klass) ja IV kooliastmes (10.-12. klass) võimaldab
õppida individuaalplaani järgi;
efektiivsemalt kasutada ainetevahelist integratsiooni;
põhikooli õpilastel harjuda gümnaasiumi ja gümnaasiumi õpilastel kõrgkooli õppetöö korraldusega.