Talvel õpime, suvel teeme teadust
Kui lasteaialapsed sel suvel midagi tõeliselt nautisid, siis oli see teadusnädal RAM Kooli Veskimöldre lasteaias.
Teadus, see on midagi prillidega tegelastele. Niisugust väidet pole vaja tõestada, seda usuvad kõik niigi. Küll võib selle aga kindlalt ümber lükata.
Ümber lükkama asusime ühel meie suvistest teemanädalatest. Teema- ehk projektinädalad ongi selle jaoks, et uurida, katsetada, mängida ja lavastada, maalida ja meisterdada. Ikka nädala teemast lähtudes. Seekord siis tegime teadust.
Muidugi läksime parajale riskile, aga meil on ka üks kindel vahend nurjumisvõimaluste maandamiseks. Nimelt me ei alahinda lapsi. Seevastu hindame nende taibukust, tähelepanu, omapärast vaatenurka, vaimustumise võimet.
Mis värvi on vesi?
Loomulikult ei toonud me mängu pikki valemeid, küll aga eeldusi, väiteid ja tõestusi. Ning esitasime nipiga küsimusi.
Näiteks küsisime, mis värvi on vesi.
"Valge!" vastasid lapsed.
Siis tõime välja valge paberi.
"Äää!" kostus pealtvaatajate seast pettunud ohkeid.
Pettumuse hetk ei kestnud kaua. Lahustasime ühte klaasi kollast, teise sinist värvi. "Mis värv sünnib, kui kollane ja sinine kokku valada?"
Vaikuses oli kuulda vaid värvivee vulinat.
"Roheline!" kõlas tulemust tunnistav vaimustunud koor.
Ütlete, et see pole teadus? Võibolla on teil veidi ka õigus. Aga teekond ise mõtlemise, katsetamise ja teada saamise suunas on ta küll.
Igatahes teavad lapsed nüüd, et vee, peegli ja taskulambi abil saab paberile vikerkaare tekitada. Ning et ise mahlajäätise tegemine polegi nii raske. On vaja vaid mahla, anumat, jäätisepulka, parajalt madalat temperatuuri ning aega, et külm oma töö teha jõuaks.
Vihma käest varju alla
Värvide ja varjudega tegelesime me esmaspäeval. Küsimuse, kuidas saab kollasest ja sinisest roheline kõrval tahtsime ka näidata, kuidas tekib vari.
Tõsi, varjuga läks veidi kehvasti. Päiksest polnud parajasti ning tuppa ei soovinud me ka minna. Nii joonistasid lapsed üksteise varjude asemel hoopis nn pinnalaotusi ehk heitsid paberile pikali ning kaaslased vedasid nende ümber pliiatsiga kontuure. Hiljem võis igaüks oma mina-pildi ära värvida.
Teisipäev oli toidupäev. Jälgisime, kuidas muutusid valguse ja sooja kätte asetatud toiduained. Aga panime kerkima ka taina ning tegime ise saiakesi.
Kolmapäeva määrasime loodusepäevaks. Uurisime õues taimi ning tegime herbaariumi. Algul ähvardas vihm küll meie plaani nurjata, sest märjas rohus taimede uurimine pole teab mis nauding.
Lahendus oli lihtne: mõned õpetajad lõid labida maasse ning tõid mättad ühes taimedega maja sissekäigu kohal laiuva varikatuse alla. Seal me siis puhastasime taimi mättast välja, seda ka pintsleid appi võttes.
Neljapäev oli veepäev. Suutsime panna isegi liivast tehtud vulkaani vett purskama.
Reedel tulid taasesitamisele nädala jooksul tehtud katsed. Teiste hulgas ka toidupäeva katse munaga.
Veel üks vajalik aine ja vulkaan hakkab purskama.
Iseenesest oli asi lihtne: tekitasime pudelis vaakumi, asetasime siis kooritud muna pudeli suule ja ennäe! – see kadus nagu lupsti suhteliselt kitsast pudelisuust sisse!
Õnneks olid lapsed piisavalt vaimustunud, et mitte küsida, kuidas muna sama kiiresti pudelist kätte saada. Me poleks osanud vastata. Nii teadlased me nüüd ka pole.
Igal linnul oma laul
Juunist augustini toimub RAM Kooli Veskimöldre lasteaias kolm teemanädalat. Kasutame neid kui suviste õppetegevuste üht võimalust.
Igal suvel on üks nädal seotud muusika ja tantsuga, teine kunstiga ja kolmas liikumise, toitumise või muuga – seekord siis heitsime pilgu maailmale teaduse vaatenurgast.
Teised kolm teemanädalat teeme sügisel ja talvel. Novembris peame folkloorinädalat, seda koostöös Eesti Vabaõhumuuseumiga. Mängime vanu rahvamänge ja laulame rahvalaule, teeme rahvuslikku käsitööd – punume, põimime, vildime, teeme vöösid ja vaipu.
Lapsed saavad tutvuda endisaegsete töö-ja tarbeesemetega, uurida ja proovida, kuidas neid kasutati, arutleda, millised esemed ja masinad on praegu kodudes vanade asemel.
Eelmise sügise nädal kandis pealkirja „Igal linnul oma laul“, varem on toimunud „Vöökiri ja kirivöö“, „Pööningu ja kirstu saladused“, „Viljast leivani“, „Villast lõngani“ jm.
Talvised teemanädalad on seotud sageli loomade eluga – „Karu pöörab külge“, „Räägi mulle rebasest!“ jms. Kevadel peame aga keskkonnanädalat.
Igasse nädalasse kuuluvad maalimine, meisterdamine, juttude ja lugude rääkimine ning lavastused, kus lapsed ja õpetaja on kord näitlejate, kord pealtvaatajate rollis.
"Keerukuju" vanematega koos
Nendel nädalatel tavapäraseid õppetegevusi ei toimu. Kõik päevad algavad muusika, lavastuste, mängude ja üllatustega saalis, mis on muudetud vastavalt teemale kas vanaks talutoaks, lumiseks metsaaluseks, muusikute prooviruumiks vms. Igal nädalal on lasteaias külalisi ja väljasõite.
Lapsed osalevad tegevustes suuremates ja väiksemates rühmades. Päeva alustavad kõik lapsed koos, edasi tegutsetakse koos rühmaga, seda sageli veelgi väiksemateks gruppideeks jagades. On aga ka tegevusi, mida saab laps teha vaid üksinda.
Ei unusta me ka lapsevanemaid – kunagi ei toimu teemanädalad nende toetuse ja osalemiseta. Näiteks selle suve teine teemanädal, „Keerukuju“, lõppes suure lauamängude õhtuga, kus vanu ja armastatud, aga ka nädala jooksu valminud uusi lauamänge mängisid koos lapsed, õpetajad ja lapsevanemad.
Teemanädalad saavad alguse augustis toimuvas õpetajate laagris, kus üheskoos mõeldakse läbi ja otsustatakse kõigi kuue nädala teemad ja toimumise aeg.
Teadusnädala üks põnevamaid tegevusi oli omavalmistatud mullitajatega seebimullide puhumine, millega olid ametis ka Emilia, Adelia ja Rihard.
Edasi jagunevad õpetajad töörühmade vahel ja mõtlevad teemad ning nende avamise viisid omavahel läbi. Suviste projektinädalate meeskonnad kujunevad vastavalt sellele, kes on nende toimumise ajal tööl.
Nädalad jaotuvad päevade kaupa alateemadeks, iga päeva eest vastutavad kindlad õpetajad. Tööülesanded jagatakse ka kõikide teiste õpetajate vahel – kes juhendab rahvamänge, kes meisterdamist, kes jutustab muinasjutte, kes tellib väljasõiduks bussi jne. Niiviisi vaadates on teemanädalad ka mõnus ning tõhus meeskonnatöö vahend.
Igast teemanädalast teeme ka video, mis lõpuks leiab koha plaadil, mille saavad kõik lasteaia lõpetajad.
TEA OLL
Foto: RAIVO JUURAK
Pildi alla: Hetk Rocca al Mare Kooli sellesuviselt teemanädalalt.
PÄEVAKAVA
Folkloorinädal „Vana sõna – vanasõna“
Esmaspäev
9.00-9.30 Väike etendus ja laul. Rahvamäng ja tutvumine näitusega
10.00-10.30 Rühmades ja saalis vöömustrite maalimine
15.00-16.15 Muinasjutuaeg ja mängud saalis
Teisipäev
9.00-9.30 Lavastus ja laul. Rahvamäng ja mõistatused
10.00-10.30 Laevamäng rühmades. Kohtumine kirjaniku ja kunstnikuga
15.00-16.15 Muinasjutuaeg ja mängud saalis
Kolmapäev
9.00-9.30 Lavastus ja laul. Rahvamäng ja mõistatused
10.00-10.30 Meisterdamine rühmades
15.00-15.55 Muinasjutuaeg
16.00-16.30 esinevad rahvatantsijad
Neljapäev
9.00-9.30 Lavastus ja laul. Väike mäng ja mõistatused
10.00-10.30 Laevamäng ja lambamäng rühmades
15.00-15.55 Muinasjutuaeg
17.00- Memme–taadi pidu
Reede
9.00-9.30 Lavastus ja laul. Väike mäng ja mõistatused.
10.00-10.30 Kunstitegevus rühmades